SWOT-analüüs on strateegline planeerimisvahend, millega hinnatakse projekti või äriettevõtte tugevaid külgi (i. k. strengths), nõrku külgi (weaknesses), võimalusi (opportunities) ja ohte (threats). Selle analüüsi raames määratletakse äriettevõtte või projekti eesmärk ja selgitatakse välja seda eesmärki soodustavad ja mittesoodustavad sisemised ja välimised faktorid. Selle meetodi loojaks peetakse Albert Humphreyd, kes tegi Stanfordi Ülikoolis 1960ndail ja 1970ndail aastail uuringu, kasutades ajakirja Fortune nimekirjast võetud 500 ettevõtte andmeid.

Strateegiline kasutus: SWOTi orienteerimine eesmärgile

Kui SWOT-analüüs ei alga soovitud lõpptulemuse või eesmärgi defineerimisega, võib see osutuda kasutuks. Kui on määratletud selge eesmärk, siis saab selle eesmärgini jõudmiseks kasutada SWOT-analüüsi abi. Sellisel juhul on SWOT-analüüsis

• tugevateks külgedeks: organisatsiooni atribuudid, mis aitavad kaasa eesmärgi saavutamisele
• nõrkadeks külgedeks: organisatsiooni atribuudid, mis takistavad eesmärgi saavutamist
• võimalusteks: välised tingimused, mis aitavad kaasa eesmärgi saavutamisele
• ohtudeks: välised tingimused, mis takistavad eesmärgi saavutamist

SWOTi loominguline kasutamine: strateegiate loomine

Teisalt, kui eesmärk tundub saavutatav, kasutatakse SWOTi kui võimalike strateegiate loomingulise genereerimise sisendeid – korduvalt küsides ja vastates igale alljärgnevast neljast küsimusest:

1. Kuidas me saame iga tugevuse ära kasutada?
2. Kuidas me saame iga nõrga külje kõrvaldada?
3. Kuidas me saame iga võimaluse ära kasutada?
4. Kuidas me saame olla iga ohu eest kaitstud?

Ideaalolukorras peaks SWOT-analüüsi tegema multifunktsionaalne meeskond või eriülesandega üksus, kes esindaks laia perspektiivide skaalat. Näiteks võib SWOTi meeskond koosneda raamatupidajast, müügiesindajast, tegevjuhist, insenerist ja juristist.

Loe lisa allikast juhtimine.ee