2. Mõtle järele, mida see projekt annab teistele inimestele! Mida see projekt muudab/parandab?

3. Selgita välja, millised organisatsioonid tegutsevad/töötavad samade eesmärkide nimel ja kuidas nemad sinu projektiga seotud võiksid olla! Kas rahastada? abistada? vms

4. Pane kirja võimalikult detailselt projektiga seotud tegevused! Lisa igale tegevusele sellega seotud vajadused!

5. Hinda iga tegevusega seotud kulusid! Ära unusta kirja panna ka neid kulusid, mida sa rahas ei tee nagu vabatahtlik töö või taaskasutatavad materjalid! Võta kokku kogu projekti rahaline maksumus ja mõtle, kas selle raha eest tasub seda asja teha!

6. Nüüd püüa leida tegevustega seotud kuludele rahalist katet! Siin saad kasutada neidsamu organisatsioone, kelle peale mõtlesid punktis 3. Ja siin tuleb mängu ka see organisatsioon (pank, sihtkapital, vms.), kellele sa oma projekti pakkuma lähed - mõtle, kas summa, mis neil rahastada tuleb, on reaalne ja mõttekas kulutada.

7. Rahastatakse reeglina projekte, mis on elujõulised, see tähendab, hakkavad end hiljem ise majandama. See tähendab, pead välja mõtlema, milliseid tulusid sinu projekt annab. See tulukus võib olla näiteks selles, et lapsed ei jõlgu tänaval, siis rahastatakse sind omavalitsusest, kriminaalpreventsioonist ja muudest sellistest kohtadest. Tark on uurida, millised on reaalsed rahad, mis võid töötavale projektile püsivalt hankida.

8. Kõikidest eelnevatest sammudest kogunenud informatsiooniga hakkad täitma taotlusvormi, mis igal projektide rahastamisega tegeleval asutusel on erinev. See võib erineda isegi samal asutusel erinevate rahastamisskeemide korral.