Praegune Võru maakond moodustab peaaegu ida-lääne-suunalise ristküliku suurusega 70x51 km. Äärmised punktid mõõdetuna kilomeetrites mööda paralleele ja meridiaane on:

Võru murde- ehk keeleala ja seega ajalooline Võrumaa kujutab endast ligilähedaselt kolmnurka, mille 100-kilomeetrisest kaatetist ida pool on Venemaa, 90-kilomeetrisest kaatetist lõunas Lätimaa ja 130-kilomeetrisest hüpotenuusist loodes tartu murde ala.

Võru maakonna pindala on 2 305 km²,moodustades 5,1 % Eesti Vabariigi pindalast. Metsi on maakonnas 1 000 km²(5,4 %), põllumajanduslikke maid 400 km² (6,2 %) ja põhi-, tugi- ning kohalikke teid 1 240 km (8,4 %).

Maakonnas asub riigis registreeritud järvedest 191 ( enam ainult naabermaakonnas Valgamaal). Rõuge Suurjärv on neist Eestimaa sügavaim (38 m). Võrumaa on veelahkmeks Peipsi ja Pihkva järve, Riia lahte ning Võrtsjärve suubuvatele jõgedele. Neist Piusa jõgi on Eestimaa suurima langusega (208 m).

Maakonnas asub tervikuna Haanja kõrgustik. Selle 19 mäge on kõrgemad kui 280 meetrit, Suur-Munamägi - 318 m üle merepinna.

Mõõdetuna miljonites kuupmeetrites ehk kuupides, mille serva pikkus on 100 meetrit on maakonnas tööstuslikku liiva 151, lubjakivi ja dolomiiti 24, ehituskruusa 13 ja savi 9 sellist ühikut. Peale selle on turbavarusid hinnatud 54 miljonile tingtonnile ja sapropeeli 12 miljonile tonnile.

Allikas: Võru Maavalitsuse kodulehekülg.